Viimase minuti üllatused

Tere minu blogilugejad. Palju aega on möödas ja nõüüd oleks aega jälle kirjutada:

Eelmine reis mis ma koos märdiga kaasa tegin oli Kohila EC , ehk sis sinna läksin külla neile viimasel päeval. Kokku saime me (Märt ja mina) Vanemuise alumises parklas, ja pärast seda kui ma auto peale saanud olin läks sõiduks. Kuna reis oleks olnud pikk peatusime kuskil maanteeäärses kohvikus krabasime kaasa tass kohvi (mulle ) ja shokolaadi (Katile, kellel oli sellesamal päeval sünnipäev) . igavuse peletamise vastu rääkisime usuasjadest ja leotasime saiia (lugesime piiblit)
Kuna meie kontor on Elusõna hoones ja ma olen kuulnud neid palvetamas, nad palvetavad keeltes, minu jaoks üks paras jama (kas ei saaks korralikult palvetada ni et teised kah aru saaks) aga kas ei ole nii et palveta kuidas tahad, jumal kuuleb ikkagi, ja märt soovitas mul ka lugeda Pauluse 1 kiri korintlastele 14 peatükki siis ma sain aru miks ja milleks olgugi et vahepeal kipub se meelst ära minema
Samuti rääkisime Vaimuandidest sain teada et mul on julgustamisand, mida mina küll kahjuks eriti ei tunne/või ei oska tunda
Kohale jõudsime main meetingu keskel milla Dave jutustas neile haigest mehest kelle, sõbrad soovides et jeesus ta terveks teeks,, olid lõhkunud katuse sisse augu , ja lasnud ta alla jeesuse juurte.
Seal oli ka väikekrupi aeg, mil camperid said arutada senise kuuldu üle.
Pärast seda oli pikk paus kuna oodati bussi kes nad tagas kohilasse viiks. Mina samal ajal sain ringi hangida oma vana sõbra zach-iga ja ma võin öelda et teda oli tõesti hea näha uuesti.
Rõõm lõi üle võlli kui ma kuulsin et üks tüdruk oli seal laagris jumala oma südamesse vastu võtnud , kuna igapäev sellised asju ei juhtu siis on se igati positiivne uudis
Aga paistab et jumalal oli oma plaan kuna sealsamas laagris võttis ka teine tüdruk jumala oma südamesse vastu. Se on kiiduväärt asi
kui buss lõpuks kohale jõudis, läksid nad peale ja hakkasid kodu poole vurama, mina ja Märt istusime märdi autosse ja hakkasime Tartu poole liikuma tagasi, Tartus tuli teha väike peatus kontori juures kuna auto oli kraami täis, mis oli vaja maha panna. pärast seda kui olime selle ära teinud transportis märt mu koju ja sellega meie retk piirduski, mis ta edais tegi, seda mina ei tea

oeh oeh, ei taipa õieti miks selle blogi tegin, pole siia eriti palju postitanud
mitte et siia poleks midagi postitada, lihtsalt viitsimist ei ole.
viimase aja sündmused on sellised et kulgen oma eluga vaikselt edasi
Meil oli ka Going up i meeskonnaga Põlev pirn, se on see et me varustame noortejuhte täitmaks jumala käsku : Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse Mt 28:19 olles seal taga , istudes ja kulates tuli isegi mulle nutt peale sest se mis toimus oli täiesti rabav, ja ei saanud kohekindalsti mitte kedagi külamks jätta, erinevate konfesioonide juhid olid kokku kogunenud ja ülistasid ühel häälel jumalat.
ja lõpetan selle postituse sellise lausega märdi blogis . Andke rindelt teateid, kuidas teil läheb ja kus appi oleks vaja tulla! Oleme olemas.

Video noortejuhtidele

Click To Play

JR tantsuvodeo yhest goingupist :)

Click To Play

käesolev videoklipike on yles pandud GU yritusest alapearkirjaga "lets talks about zsex" nagu te isegi näga võike tagant

Kaotusevalu

On teil olnud kunagi selliseid momente kui te olete midagi kogunud palju aastaid , ja siis tuleb miski inimlik faktor , ja kogu teie vaev on tuulde lennanud

Minuga juhtus täna just niimodi.
Asi algas sedamoodi , et mu hea sõber Märt Saar palus et ma kopeeriskin tema vana arvuti dokumendid ja asjad kõik tema uude arvutisse, kuna neid asju oli enamvähem 10 GB ja mul oli 2 GB mälupulk, siis on ju loogiline et kõike sa ära kopeerida ei saa, nii et ma hakkasingi otsima alternatiivseid võimalusi et seid asju seal vanast arvutist kätte saada , leidsin siis ühe Maxtori 190 GB kõvaketta, millel ei olnud partitsioone peal, mina siis (vähemalt seda ma arvasin, kuna ma ei näinud neid) formattisin selle ilusti ära, ja ja proovisin selle peale peale asju kopeerida, loomulikult se ebaõnnestus. ja keset seda nokitsemist ütlesid mu kontirsemud mis seal ketta peal oli olnud, mille ma olin üle formaatinud. Selgus et seal oli olnud viimase 4-5 aasta Goingupi ja Risttee asjad ja minu õnnetu liigutuse läbi on need nyyd võibolla hävinud

Jutu moraal on selline et kas sa saad otsida suurte kaotuste puhul teistelt andestust, ja kui ta ka ütleb et ta andestab sulle, kas ta siis seda mõtleb ka enda südames. Kas saab üldse andestada sellist kaotust nagu mina tegin, Kui saab siis kuidas

tere

minupoolt väike ülevaade mis siis lähinädalatel toimuma hakkab

Reedel kell 17:00 hakkab noorteüritus Going Up
Laupäeval kell 17:00 hakkab lasteüritus Tagahoov, Atlantise konverentsisaalis

Update

Nagu eelmisel blogipostituses sai mainitud siis käisin ma pärnus (koos Greta, Märdi ja Wilmaga) oli väga huvitav aeg, Hesburgeri teenindus oli nõrk, aga vähemalt sai midagi süüa, muidu oleks keset noortekat ilmselt nälja kätte ära surnud J

Pärast kõnelemist noortekal läks märt veel meetingule Hr Keernikuga , ma mina Greta ja wilma läksime Mattiase ja tema kihlatu juurte (nime ei mäleta) ning mina pidin teesklema et mulle seal meeldib. Ma loodan et se mul ka õnnestus, istusin tooli peal ja nägin zokeeritud välja , alles siis tuli mulle eluvaim siis kui läptop välja toodi, siis hakkas mulle seal meeldib rohkem, vähemalt sai oma emailid ära vaadata, ja natukene muid asju kah tehtud

Sel ajal kui meie seal aega viitsime ja rääkisime , oli märt ikka oma koosolekul. Kella seierid liikusid muidgui edasi, aga märgt ei tulnud ega tulnud. Greta hakkas juba natuke kurjaks muutuma, et niikaua ikka ei saa, aeg koju minna ja wilma magama panna , ( mitte et ta ei oleks seda autos teinud) aga märti ei tulnud ega tulnud, hoolimata Greata televoni kõnedele millel märt ei vastanud. Lõpuks hakkasime otsime inimesi kes teaksid Hr Keerniku mobiilinumbrit. Paar tükki ikka leidus ,aga nagu selgus oli tal mobiil välja lülitatud, nii et nmjahhh,.... Arvasin juba et tuleb öö pärnus kuskil pargipingi peal veeta kui Greetal korraga näkkas (ei, me ei olnud kalal) ta sai lõpuks Märdi telefoni otsa , uurides kuhu kohta ta küll jääb, ja tehes etteheiteid hilise kellaja kohta, lubas märt ette ja taha vabandades et ta on umbes 10 minuti pärast all, et meid peale võtta ja hakata Tartu poole vurama

Möödus umbes 10 minutid ja märt oligi all, pakkisime oma asjad (ja Wilma) peale

Ning hakkasime sõitma tartu poole, vahepeal sai tee peal bensiini võetud ning sellega tee peal toumunud huuvitavad asjad piirnevadgi . Tartusse jõudsime umbes kell 1:30-2:00 AM